Argo Kannatuste rütmikas rada: Eesti džäss raudse eesriide taga

Ootamatu küll, kuid meie dþässmuusika on Eesti riigi eakaaslane. See on omal moel kaasa teinud kõik meie riigi saatusepöörangud. Vabale arengule 1918–1940 järgnesid rasked sõja- ja okupatsiooniaastad ning keeruline nõukogulikest ideoloogiareeglitest määratud ellujäämiskursus raudse eesriide taga. See raamat keskendub aastatele 1945–1968, Teise maailmasõja lõppemisest Hruðtðovi sulaaja lõpuni ja Tallinna dþässifestivali ärakeelamiseni. Kuidas oli üldse võimalik, et tollastes oludes pandi alus Tallinna dþässifestivalide traditsioonile ja tekkis eesti rahvuslik dþäss? Tollases kaksikmoraali ajastus orienteerub autor tänu sellele, et ta jõudis ise olla selles osaline, samuti tundis ta enamikku toonaseid tippmuusikuid. Ajastut aitavad mõista ja mõtestada rikkalik ja üpris haruldane fotomaterjal ning kaks CD-d lindistustega ERR-i arhiivist ja sõja-aastail emigreerunud muusikutelt. Tiit Lauk on aastaid olnud tegev nii dþässmuusikuna kui dþässi edendajana, olles muuhulgas üks Tallinna dþässifestivalide (nüüd Jazzkaar) traditsiooni taastajatest. Ta on kaitsnud doktoritöö Eesti dþässist, esinenud ettekannetega rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, avaldanud õpikuid ja uurimuse „Eesti dþäss 1918–1945“ (Argo 2010), arvukalt artikleid ajakirjadele ja teatmeteostele kodu- ja välismaal. Autorid: Tiit Lauk